Koerajalutaja ja koerahoidja on ka inimene

Koerajalutajana ja koerahoidjana võib vahel tekkida tunne, et inimesed unustavad ära ühe väga lihtsa asja: ka mina olen lihtsalt inimene. Mul on oma graafikud, plaanid, puhkeajad, teised kliendid, tiimiliikmed ja kohustused. Kuigi minu ja minu tiimi töö keskmes on koerad – mida ma ausalt öeldes väga armastan –, on selle töö taga tegelikult päris palju muid asju, mida kõrvalt vaadates alati ei märka.

Kas Sul oleks homme võimalik mu koera jalutama tulla?

Selliseid päringuid tuleb üsna palju. Vahel on meil tõesti võimalik aidata, aga vahel ei ole.
Eriti kui kiri/sõnum tuleb viimasel hetkel ja kõik jalutajad või hoidjad on juba teiste koertega või muude tegevustega hõivatud.

Kui me ei saa aidata, siis võib koeraomanik tunda pettumust, sest tema ja tema koera jaoks on tegemist ühe jalutuskäiguga, mida on kindlasti vaja.

Minu jaoks on tõenäoliselt juba terve päev teiste koerte jalutamisega ära broneeritud. Ma saan tegelikult viimase hetke broneeringutest aru, sest kui koeraomanikul on ootamatult abi vaja, siis Ta loodabki, et keegi saab Teda aidata.
Aga alati ei ole see kahjuks võimalik. Mitte sellepärast, et me ei tahaks aidata, vaid meie päevades on ka teised koerad ja teised inimesed, kellele oleme juba varasemalt jalutuskäigu lubanud.

Päringu taga on rohkem tööd, kui esmapilgul paistab

Vahel kirjutab koeraomanik, et soovib oma koerale hoidmist või jalutamist.

Me hakkame vaatama:

• millal koer abi vajab;
• kus ta asub
• kellel tiimist võiks selle koeraga tegelemine sobida;
• kuidas graafikuid sättida.

Kui sobiv inimene on leitud, lepime kokku tutvumise. Võib-olla vaatame üle ka praktilised detailid, räägime koera vajadustest ja planeerime graafiku.
Kogu see töö toimub enne seda, kui koeraomanik üldse esimest korda koerahoidja või jalutajaga kohtub.
Ja siis võib juhtuda, et järgmisel päeval tuleb koeraomanikult sõnum:
„Leidsime teise lahenduse, aitäh, et olite valmis aitama.”
Ja loomulikult on täiesti okei, kui inimene leiab enda ja enda koera jaoks mõne muu sobiva lahenduse. See on ettevõtluse osa ja ma saan sellest aru. Aga seejuures on oluline mõista, et selle otsuse eel on meie tiim juba oma aja ja tööpanuse andnud.
See on töö, millest kliendid tavaliselt teadlikud ei ole.

Sama kehtib ka tühistamiste kohta

Meie jaoks on üks keerulisemaid olukordi viimasel hetkel tühistamine.

Kui koera jalutuskäik või hoid tühistatakse väga lühikese etteteatamisega, ei tähenda see meie jaoks ainult seda, et üks koer ei tulnud hoidu või ühte koerajalutust ei toimu.

See tähendab sageli seda, et selleks ajaks ei ole meil enam võimalik teist tööd võtta.
Aeg on meie ettevõttes üks kõige väärtuslikumaid ressursse. Kui aeg on kellegi jaoks broneeritud, siis me hoiame selle aja tema koera jaoks vabana.
Kui broneering viimasel hetkel ära jääb, jääb see aeg tihti lihtsalt tühjaks.

Ja ettevõtjana tähendab see, et:

• tööd ei ole;
• selle aja eest tulu ei tule;
• planeerimise ja korraldamise töö on juba tehtud.

Sellepärast ongi kokkulepetest ja tühistamistingimustest kinnipidamine meie jaoks oluline. Me ei taha olla ranged, vaid meie tööaeg on meile päriselt ka väärtuslik.

Aga miks ma seda kõike räägin?

Mitte selleks, et kellelegi ette heita, kuidas ta oma koera hoidmist või jalutamist planeerib.
Ma saan aru, et asju juhtub ja elu tuleb vahele. Plaane peab muutma, inimesed jäävad haigeks, reisid muutuvad ja vahel leitakse lihtsalt teine lahendus. See on normaalne elu osa. Pigem tahan ma lihtsalt natuke avada seda maailma, mis jääb koerajalutaja ja koerahoidja töö telgitagustesse. Kui Sa näed, et keegi tuleb Sinu koerale ukse taha, võtab ta rihma ja läheb temaga jalutama, siis see on ainult väike osa sellest tööst.

Selle taga on tavaliselt:

• sõnumitele vastamine;
• graafikute koostamine;
• koerte vajaduste tundmaõppimine;
• tiimiliikmete vahel töö jagamine;
• sõiduaeg;
• kokkulepete tegemine;
• erinevate olukordade läbi mõtlemine;
• pidev vastutus selle eest, et Sinu koeral oleks hea olla.

Koerad…

Ausalt öeldes on just nemad põhjus, miks ma jätkan.

Need armsad koerad, kes jooksevad mulle vastu nagu ma oleksin kõige tähtsam inimene nende nende päevas.

Koerad, kelle iseloomu olen õppinud tundma, kelle harjumusi ma juba tean, kelle puhul oskan märgata, kui täna on midagi teisiti.
Ja omanikud, kes ütlevad:
„Mul on nii hea meel, et ma saan oma koera Sinu hoolde jätta.”
Need väikesed jetked tähendavad mulle väga palju, sest meie jaoks ei ole koera hoidmine ainult füüsiline kohalolu. Omanik annab meile hoidu enda pereliikme. See on usaldus, mida ma ei võta kunagi iseenesestmõistetavana