Mille järgi valida koeratõugu?

Mille järgi valida koeratõugu?

Alatihti kuulen inimestelt, et nad on valinud endale koeratõu puhtalt koera välimuse järgi.

Olgu selleks siis Huskyle omased sinised silmad, kuldse retriiveri ilus karv või Prantsuse buldogile omane lömmis nina.

Mõistan seda tegelikult väga hästi- koera välimus mängib kindlasti rolli ja mõni tõug võib meile lihtsalt esimesest hetkest alates väga sümpaatseks saada. Aga ainult välimuse põhjal koeratõu valimine ei ole kindlasti kõige mõistlikum otsus.

Enne koera võtmist peaks iga inimene läbi mõtlema, kas tema enda eluviis ja võimalused sobivad selle konkreetse tõuga.

Kõigepealt tasub mõelda enda elustiilile.

Üks esimesi küsimusi, mida võiks endalt küsida on: “Milline minu igapäevaelu välja näeb?

• Kas oled inimene, kellele meeldib iga päev pikalt õues viibida, matkata ja sportida või eelistad pärast tööpäeva hoopis kodus diivanil puhata?

• Kas sul on igapäevaselt mitu tundi aega koeraga tegelemiseks või oled suure osa päevast tööl?

• Kas elad korteris või majas?

• Kas sul on aed?

• Kas oled valmis ka halva ilma korral koeraga välja minema?

Need küsimused võivad tunduda lihtsad, aga tegelikult on need koeratõu valimisel väga olulised.

Kui inimene on väga aktiivne ja soovib koeraga palju liikuda, sportida ja matkata, võib talle sobida hoopis teistsuguse energiatasemega koer kui inimesele, kes soovib peamiselt rahulikku kaaslast.

Ära vaata ainult koera välimust!

Näiteks Husky võib oma siniste silmade ja ilusa välimusega olla paljude inimeste unistuste koer. Aga Husky ei ole kindlasti mitte lihtsalt “ilus siniste silmadega koer”. Tegemist on väga aktiivse koeraga, kelle on suur liikumis- ja tegutsemisvajadus. Kui inimene võtab Husky ainultg sellepärast, et Talle meeldivad tema välimus ja silmad, aga tal ei ole tegelikul aega ega soovi koeraga piisavalt tegeleda, võivad probleemid üsna kiiresti tekkida. Koer ei saa piisavalt liikumist ja vaimset tegevust ning hakkab endale ise tegevust otsima.

Koer võib hakata näiteks:

• asju närima või lõhkuma;

• liigselt haukuma või tegema muud soovimatut käitumist;

• rahutult ringi käima;

• raskusi kodus rahunemisega ja niisama olemisega;

• olla liiga energiline jalutuskäikude ajal.

Seejärel võib omanik mõelda, et “mul on halb koer”, kuigi tegelikult ei pruugi probleem olla koeras. Probleem võib olla selles, et koera vajadused ja omaniku võimalused ei sobi omavahel kokku.

Mõtle läbi, milleks sa koera soovid!

Samuti võiks enne koera võtmist mõelda sellele, mis rolli sa koeral enda elus näed. Kas soovid lihtsalt toredat perelemmikut?

Või tahad koeraga hakata näiteks:

• matkamas käima;

• jooksmas käima;

• rattaga sõitmas;

• koerasporti tegema;

• kuulekust treenima;

• agility`t harrastama;

• näitustel osalema?

Kui Sul on juba ette teada, et soovid koeraga mõnda konkreetset tegevust harrastada, siis tasub ka tõu valikul sellele mõelda. Mõned tõud on aretatud konkreetseks tööks ning neile võib väga hästi sobida aktiivne eluviis ja regulaarne treenimine.

Arvesta ka koera iseloomu ja vajadustega.

Igal tõul on oma iseloomujooned ja vajadused.

Mõni tõug võib olla väga iseseisev, mõni vajab rohkem inimese lähedust ja kontakti. Mõni on väga energiline, mõni rahulikum. Mõni võib olla võõraste suhtes reserveeritum, mõni väga sotsiaalne.

Samuti võivad tõugude vahel erineda:

• treenitavus;

• saagiinstinkt;

• valveinstinkt;

• sotsiaalsus;

• liikumisvajadus;

• vaimse tegevuse vajadus;

• karvahoolduse vajadus;

• haukumise kalduvus;

• isesesivus.

Kõiki neid asju võiks enne koera võtmist uurida. Seejuures ei tasu tugineda ainult ühele internetis leitud tõukirjeldusele. Loe erinevaid allikaid, räägi inimestega, kellel on selle tõu kogemus ning võimalusel suhtle ka kasvatajaga.

Mõtle läbi ka kodune elu.

Kui peres on lapsed, tasub mõelda ka sellele, milline koer sobiks lastega perre. Kui kodus on juba teised koerad või kassid, tasub arvestada ka sellega.

Kui elad koerteris, võiks mõelda sellele, kas oled valmis arvestama võimaliku haukumise, karvade ja koera energiatasemega. Kui töötad pikad päevad kodust eemal, peaksid mõtlema sellele, kuidas korraldada koera päevi nii, et ta ei peaks pidevalt liiga kaua üksi olema.

Koera võtmise puhul ei peaks mõtlema ainult sellele: “Kas mulle meeldib see koer?

Vaid ka: “Kas mina sobin selle koera jaoks?” See on minu arvates üks kõige olulisemaid küsimusi, mida enne koera võtmist endalt küsida.

Ära unusta ka rahalist poolt.

Koeratõugu valides võiks mõelda ka sellele, millised võivad olla koera ülalpidamiskulud.

Samuti tuleb arvestada sellega, et ükski koer ei ole kogu elu terve ja probleemivaba. Koeraga võivad kaasneda ootamatud veterinaarkulud, vigastused või muud tervisemured.

Seega ei peaks endalt küsima ainult: “Kas ma saan endale selle koera ostmist lubada?” Vaid ka: “Kas ma olen valmis selle koera eest hoolitsemisega seotud kulusid kandma ka aasta hiljem?

Ja veel üks oluline asi- koer ei ole ainult kutsikas. Kutsikad on armsad. Väga armsad.

Aga kutsikas kasvab suureks. See armas väike kutsikas, kelle pärast sa võib-olla tõu valisid, võib paari aastaga olla täiesti teistsuguse energiataseme, suuruse ja vajadustega koer.

Samuti tuleb arvestada sellega, et koer vananeb. Vanem koer võib vajada rohkem hoolt, rahulikumaid jalutuskäike, erinevaid toidulisandeid või ravimeid ja rohkem veterinaarset tähelepanu.

Seetõttu ei peaks koera võtmise otsus põhinema ainult sellel, milline on koer täna, vaid ka sellel, kas oled valmis temaga olema järgmised 10-15 aastat või isegi rohkem.

Tõug ei määra kõike.

Siinkohal tahan kindlasti öelda ka seda, et tõug ei tähenda, et kõik sama tõugu koerad on täpselt ühesugused.

Iga koer on ikkagi isiksus.

Ka sama pesakonna kutsikatel võivad olla väga erinevad iseloomud, energiatasemed ja vajadused. Seetõttu ei tohiks tõukirjeldust võtta kui 100% garantiid selle kohta, milline sinu koer kindlasti olema hakkab. Küll aga annab tõu tausta ja omaduste uurimine väga hea ettekujutuse sellest, milleks võiks valmis olla.

Enne koera võtmist küsi endalt need küsimused!

Kui oled koeratõu valimisega alles alguses, siis mõtle näiteks nendele küsimustele:

• Kui palju aega saan iga päev koerale pühendada?

• Kui aktiivne ma olen?

• Kui palju liikumist ja tegevust saan koerale pakkuda?

• Kui kaua peaks koer minu tööpäeva jooksul üksi olema?

• Kas olen valmis koera treenimisega järjepidevalt tegelema?

• Kas olen valmis tegelema ka probleemidega, mis võivad tekkida?

• Kas olen valmis koera eest hoolitsema ka siis, kui Ta vananeb?

• Kas minu pere, kodu ja eluviis sobivad selle koeraga?

• Kas olen valmis koeraga seotud ootamatuid kulusid kandma?

• Miks ma tegelikult koera tahan?

Ja alles pärast nende küsimuste läbi mõtlemist hakka vaatama, milline tõug võiks sulle sobida.

Kokkuvõte!

Minu arvates ei peaks koera valimisel olema esimene küsimus: “Milline koer mulle kõige rohkem meeldib?”

Pigem võiks esimene küsimus olla: “Millisele koerale saan mina pakkuda sellist elu, mida tema vajab?”

Sest koera võtmine ei ole ainult meie otsus võtta endale armas kaaslane.

See on otsus võtta enda ellu teine elusolend, kelle heaolu eest vastutame aastaid. Uuri tõu iseloomu, vajadusi, ajalugu ja võimalikke eripärasid ning mõtle ausalt läbi, kas need sobivad sinu elustiiliga.

Õige koer ei ole lihtsalt see, kes sulle kõige rohkem meeldib. Õige koer on see, kelle vajadustele oled sa valmis ja võimeline vastama.