Pimedas jalutamise ohutus

Augustikuu on lõppemas ja ega sügis enam kaugel ole. Sügise saabudes lähevad õhtud järjest varem pimedaks ning paljud koeraomanikud leiavad ennast olukorrast, kus tööpäeva tõttu toimub õhtune jalutuskäik juba hämaras või täiesti pimedas.

Seetõttu pidasin vajalikuks kirjutada natuke pimedas jalutamise ohutusest- just koera ja koeraomaniku vaatest.

Usun, et paljud koeraomanikud teavad neid asju juba, aga nagu öeldakse- kordamine on tarkuse ema.

Tee koer pimedal ajal nähtavaks!

Koertele on müügil väga palju erinevaid tooteid, mis aitavad koera pimedal ajal paremini nähtavaks teha.

Iga koeraomanik saab valida enda ja enda koera jaoks sobivaima variandi.

Kõige levinumad on näiteks:

• helkurvestid koertele;

• LED- kaelarihmad erinevate reziimidega;

• trakside või kaelarihma külge kinnitavad tulukesed;

• helkurribad trakside, kaelarihma või jalutusrihma külge;

• helkurid või helkurribad koeraomanikule.

Kõige olulisem ei ole minu arvates see, millise konkreetse toote sa valid, vaid see, et teised liiklejad märkaksid sind ja sinu koera piisavalt vara.

Eriti oluline on see siis, kui jalutate tee ääres, ületate sõiduteid või liigute piirkonnas, kus on palju autosid, jalgrattureid või elektritõukerattaid.

Ära unusta ka enda nähtavust!

Vahel mõtleme pimedas jalutades väga palju sellele, kuidas koer nähtavaks teha, aga unustame ära enda.

Kui koeral on LED- kaelarihm ja helkurid küljes, aga omanik on üleni tumedates riietes, ei pruugi autojuht inimest piisavalt vara märgata. Seega tasub pimedal ajal kasutada ka enda riietel helkureid või helkurvesti.

Turvaline jalutuskäik tähendab seda, et nähtavad on nii koer kui ka koeraomanik.

Mõtle sellele, kuidas teised sind näevad!

Pimedas jalutades ei pruugi autojuht, rattur või teine jalakäia sind ja sinu koera näha samal kaugusel nagu valgel ajal. Seetõttu tasub võimaluse korral valida jalutamiseks marsruut, kus on olemas tänavavalgustus ning kus ei pea pikalt kõndima otse sõidutee ääres. Kui pead sõiduteed ületama, ole eriti tähelepanelik ja veendu enne tee ületamist, et autojuht on sind märganud. Ära eelda, et “kui mina näen autot, siis autojuht näeb ka mind”.

Kontrolli enne välja minemist varustus üle!

Enne pimedale jalutuskäigule minekut tasub korraks kontrollida ka koera varustust.

Vaata üle:

• kas kaelarihm või traksid on korralikult kinnitatud;

• kas jalutusrihm on terve;

• kas LED- tuli töötab;

• kas helkurid on korralikult kinnitatud;

• kas koera varustus on selliselt, et koer ei saa ennast varustusest välja tõmmata.

Eriti oluline on viimane punkt selliste koerte puhul, kellel on tugev põgenemisinstinkt või kes võivad mõne ootamatu heli, koera, inimese või muu ärriti peale ehmuda.

Pimedas võib ootamatu olukord juhtuda väga kiiresti ning koera on raskem märgata, kui ta peaks lahti pääsema.

Pimedas peaksid koera rohkem jälgima!

Pimedas jalutades on üks oluline erinevus võrreldes päevase ajaga see, et koera kehakeelt võib olla keerulisem märgata. Päeval näed üsna hästi, kuhu koer vaatab, milline on tema kehahoiak ja kuidas ta erinevatele olukordadele reageerib. Pimedas võib mõni neist märkidest jääda märkamata. Seetõttu tasub pimedas jalutades olla koeraga rohkem kontaktis ja jälgida tema käitumist. Kui märkad kaugemal teist koera, inimest, ratturit või muud ärritit, siis enneta keeruliseks minevat olukorda võimalikult varakult. Vajadusel mine teisele poole teed, vali teine marsruut või suurenda koera ja ärriti vahelist distantsi.

Vali võimaluse korral turvalisem marsruut!

Pimedal ajal ei pea iga jalutuskäik olema täpselt samasugune nagu päeval. Kui päeval meeldib sulle koeraga minna nt metsarajale või valgustamata piirkonda, siis õhtul võiks kaaluda valgustatud ja tuttavama marsruudi valimist.

Eriti oluline on see juhul, kui liigud kohas, kus on:

• palju autosid;

• vähe tänavavalgustust;

• palju rattureid või elektritõukerattaid;

• halb nähtavus;

• lahtised või aedades haukuvad koerad;

• palju ootamatuid helisid ja liikumist.

Turvalisus võiks olla alati tähtsam kui see, et jalutuskäik peab toimuma lemmikmarsruudil.

Telefon võiks jalutuskäigu ajal taskus olla!

See kehtib tegelikult igal ajal, aga pimedas on see eriti oluline.

Kui oled jalutuskäigu ajal pidevalt telefonis, ei pruugi sa märgata õigel ajal:

• lähenevat autot;

• ratturit;

• teist koera;

• inimest;

• koera kehakeele muutumist;

• midagi, mis võiks koera ehmatada.

Jalutuskäigu ajal tasub päriselt kohal olla ja pöörata tähelepanu nii koerale kui ka ümbritsevale.

Pimedas ei pea koera alati pikale jalutuskäigule viima!

Kui väljas on väga pime, kehv nähtavus või tunned ennast mingil marsruudil ebaturvaliselt, siis ei pea tingimata tegema pikka jalutuskäiku. Koera vajadusi saab rahuldada ka muul viisil. Näiteks võib kodus teha erinevaid nuuskimis- ja otsimismänge, treenida uusi oskusi või pakkuda koerale muud vaimset tegevust.

Oluline on vaadata tervikut- koera heaolu ei sõltu ainult jalutuskäigu pikkusest.

Kokkuvõte!

Pimedas jalutamine ei pea olema ebameeldiv ega ohtlik.

Mõne lihtsa harjumusega saad muuta jalutuskäigud palju turvalisemaks:

• tee koer nähtavaks;

• tee ka iseennast nähtavaks;

• kontrolli enne jalutuskäiku varustus üle;

• vali võimaluse korral valgustatud ja turvaline marsruut;

• jälgi ümbrust;

• jälgi koera kehakeelt;

• hoia telefon jalutuskäigu ajal pigem taskus;

• ära eelda, et teised liiklejad sind märkavad;

• võimalike ärritite puhul enneta olukordi võimalikult varakult.

Ja kõige olulisem- ära unusta, et pimedas ei pea olema nähtav ainult koer. Nähtav peab ka olema koeraomanik.

Mõnusat ja turvalist sügist ning turvalisi jalutuskäike!