5 asja, mida koerad mulle õpetanud on

Olen oma töö tõttu kokku puutunud väga paljude erinevate koertega.

Igal koeral on oma iseloom, harjumused, vajadused ja oma väikesed kiiksud.

Mõnega olen veetnud rohkem aega, mõnega vähem, aga iga koer on mulle midagi õpetanud. Tegelikult ei ole minu töö ainult see, et ma õpetan koertele midagi või pakun neile mõnusat jalutuskäiku või head hoolitsust siis kui omanikud ise ära on. Koerad on aastate jooksul õpetanud väga palju ka mulle.

Siin on 5 asja, mida olen koertelt õppinud.

Hetkes olemine

Inimesed kipuvad väga palju mõtlema sellele, mis on juba juhtunud või mis alles juhtuma hakkab. Mõtleme mineviku peale ja sellele, mida oleksime võinud teisiti teha.
Muretseme tuleviku pärast ja mõtleme, mis kõik võib juhtuda. Aga koerad elavad hetkes.
Kui on jalutuskäik, siis on jalutuskäik. Kui on mäng, siis on mäng. Kui paistab päike, siis võib lihtsalt päikese käes mõnusalt olla ja hetke nautida. Kui omanik tuleb uksest sisse, siis on põhjust rõõmustada. Koerad ei kuluta oma aega sellele, et mõelda, kas eilne päev oleks võinud olla teistsugune või kas homme tuleb kindlasti hea päev.

Olen ka ise koertelt õppinud rohkem hetkes olema ja mitte pidevalt muretsema asjade pärast, mida ma muuta ei saa.

Tunda rõõmu väikestest asjadest

Koerad oskavad väikestest asjadest siiralt rõõmu tunda. Omanik tuleb koju – rõõm.
Sa võtad rihma – rõõm. Lähete jalutama – rõõm. Sa annad maiuse – väga suur rõõm.
Mõnikord piisab isegi sellest, et inimene käis ainult korraks prügi välja viimas ja tagasi tulles võetakse Ta vastu nagu oleks Ta kolm nädalat ära olnud. Ja mulle meeldib selle juures kõige rohkem see, et koerad ei mõtle, kas selle üle on „piisavalt põhjust“ rõõmustada. Kui miski teeb rõõmu, siis lihtsalt rõõmustatakse. Inimesed, võiksid ka seda rohkem teha. Pealegi, rõõmu tundmine on täiesti tasuta. Me ei pea ootama suurt sündmust, puhkust või mingit erilist hetke.
Vahel võibki hea päev olla lihtsalt see, kui päike paistab, kohv maitseb hästi ja koer tuleb Sinu kõrvale magama.

Jalutuskäik aitab rahuneda ja mõtteid korrastada

Ka mina olen inimene ja mul on päevi, kus kõik tundub kuidagi liiga koormav. Mõnel päeval ajab iga väiksem asi närvi, mõtted on peas läbisegi või lihtsalt ei ole kõige parem tunne. Sellistel hetkedel olen märganud, et jalutuskäik aitab mind väga palju.

Kui lähen koeraga jalutama, siis saan mõtted selgemaks ja enesetunne läheb paremaks.

Jalutan, vaatan ringi, märkan loodust, jälgin koera.
Jalutuskäigu lõpuks on mu mõtted palju selgemad. Mõni probleem, mis enne tundus tohutult suur, ei tundugi enam nii hull.
Mõnikord ei ole vaja probleemile kohe lahendust leida. Mõnikord on vaja lihtsalt jalutama minna.

Tähelepanelikkus

Koertega töötades olen õppinud väga palju väikeseid asju rohkem märkama.

Minu töö üks oluline osa on jälgida koera kehakeelt ja käitumist. Väikesed muutused võivad anda meile olulist infot.
Kas koer on tavapärasest rahutum?
Kas Ta väldib mingit olukorda?
Kas Ta on tavapärasest loiúm?
Kas Ta ei taha enam midagi teha, mida Ta tavaliselt naudib?
Kas Tema kehahoiak või liikumine on muutunud?

Need võivad olla märgid stressist, ärevusest, ebamugavusest või vahel ka valust. Koerad ei saa meile sõnadega öelda: „Mul ei ole täna hea olla.“ Seetõttu peame õppima neid vaatama ja kuulama just kehakeele kaudu.
Mida rohkem ma koertega töötan, seda rohkem märkan ka väikeseid asju.
See tähelepanelikkus on tegelikult kandunud üle ka minu enda ellu. Ma märkan rohkem oma ümbrust, teisi inimesi ja väikeseid hetki, mis muidu võiksid lihtsalt märkamata jääda.

Kiire mõtlemine ja reageerimine

Koertega töötades ei lähe alati kõik täpselt nii, nagu planeeritud. Mõnikord tekib olukord, kus peab väga kiiresti mõtlema.
Näiteks võib koer reageerida ootamatult mõnele teisele koerale, inimesele, ratturile või mõnele muule ärritajale. Sellises olukorras ei ole aega pikalt mõelda, mida nüüd teha. Pean kiiresti hindama olukorda ja otsustama, kuidas koer ärritajast eemale saada ning kuidas olukord võimalikult rahulikult lahendada. Sellised olukorrad on õpetanud mulle, et alati ei saa kõike ette planeerida. Vahel tuleb lihtsalt kiiresti reageerida, säilitada rahu ja leida lahendus.
Ja mida rohkem erinevaid olukordi koertega ette tuleb, seda rohkem tekib ka kogemust, millele sellistel hetkedel toetuda.

Kokkuvõte

Koerad õpetavad rohkem, kui me arvame.

Kindlasti on koerad õpetanud mulle lisaks nendele viiele väljatoodud asjale veel palju rohkem. Näiteks kannatlikkust, järjepidevust, hoolimist ja vastutust. Aga võib-olla kõige suurem asi, mida nad mulle õpetanud on, on see, et alati ei pea elule nii palju mõtlema.
Vahel võib lihtsalt olla, jalutada, mängida, puhat, rõõmustada ja olla hetkes.
Ja võib-olla just sellepärast mulle koertega töötamine nii väga meeldibki.