Koerahoidja ja koerajalutaja töö ei ole nagu liinitöö

Koerahoidja ja koerajalutaja amet on hakanud viimastel aastatel järjest enam populaarsust koguma. Üha rohkem koeraomanikke vajab enda koerale inimest, kes aitaks neid päevadel, mil omanikul endal ei ole võimalik koeraga piisavalt tegeleda.

Kõrvalt vaadates võib koerajalutaja või koerahoidja töö tunduda väga lihtne – lähed koera juurde, jalutad temaga, annad talle süüa või veedad temaga aega ning lähed koju.

Tegelikult see päris nii lihtne ei ole. Koerahoidja ja koerajalutaja töö ei ole nagu liinitöö, kus iga päev tehakse täpselt sama asja, samal ajal ja samas tempos. Iga koer on erinev – mõni koer vajab pikemat ja aktiivsemat jalutuskäiku, teine eelistab rahulikumat tempot. Mõni koer armastab teiste koertega suhelda, teine tunneb ennast paremini siis, kui teistest koertest distantsi hoitakse. Mõni koer on väga enesekindel, teine vajab uues olukorras rohkem aega ja tuge. Seetõttu peab koerahoidja ja koerajalutaja oskama oma tegevust vastavalt koerale kohandada.

Selle tööga kaasneb ka emotsionaalne vastutus

Koertega tegelemise puhul tekib koerahoidjal ja koerajalutajal sageli koera ning tema omanikuga mingis mõttes emotsionaalne side. Kui Sa veedad ühe koeraga regulaarselt aega, õpid Sa tundma tema iseloomu, harjumusi, kehakeelt ja väikeseid eripärasid.
Sa tead, milline maius talle kõige rohkem meeldib, millist teed ta jalutuskäigul eelistab, milliseid koeri ta pigem väldib ja millal ta vajab rohkem puhkust. Minu jaoks tähendab see seda, et iga koera puhul ei ole eesmärk lihtsalt „jalutus või hoid ära teha“, vaid pakkuda talle võimalikult head ja turvalist kogemust. Kui koer on minu hoida või minuga jalutamas, tahan ma tema eest hoolitseda nii, nagu tegemist oleks minu enda koeraga.

Tööpäev ei lõppe alati kell 17.00

Ka koerte jalutamise puhul võivad kellaajad ja vajadused olla väga erinevad. Mõni koer vajab jalutuskäiku kell 10.00 hommikul, teine hoopis kell 20.00 õhtul. Mõni omanik vajab abi ainult ühel konkreetsel päeval nädalas, teine vajab koerale jalutajat mitmel päeval järjest. Seetõttu ei ole koerajalutaja töö puhul üldjuhul nii, et kell saab 17.00 ja tööpäev on läbi. Mõnel päeval võib esimene jalutuskäik olla väga vara hommikul ja viimane jalutuskäik hoopis õhtul. Lisaks jalutuskäikudele tuleb vastata klientide küsimustele, planeerida graafikuid, suhelda tiimiliikmetega, teha kokkuvõtteid jalutuskäikudest, tegeleda uute klientidega ning lahendada olukordi, mis võivad päeva jooksul ootamatult tekkida.

Kahe jalutuskäigu vahele ei saa alati lihtsalt „järgmist tööd“ panna

Koeraga jalutamine tähendab ka liikumist ühest kohast teise. Kui koerajalutajal on näiteks päeva jooksul viis erinevat koera, siis nende viie koerani jõudmine võtab samuti aega. Sõit ühe koera juurde, parkimiskoha leidmine, koera valmis sättimine, jalutuskäik, koera tagasi koju viimine ja järgmise koera juurde sõitmine – kogu see aeg kuulub tegelikult tööpäeva sisse. Seetõttu ei saa vaadata ainult seda, mitu minutit koeraga jalutati.

Näiteks 60-minutiline jalutuskäik ei tähenda alati, et koerajalutaja töötas selle kliendi jaoks ainult ühe tunni.

Koerahoidja töö ei tähenda ainult koeraga koos olemist

Ka koerahoiu puhul on palju sellist tööd, mida kõrvalt ei pruugita märgata.
Koerale tuleb anda õigel ajal süüa, temaga õues käia, jälgida tema enesetunnet, vajadusel anda ravimeid vastavalt omaniku juhistele ning märgata muutusi tema käitumises. Lisaks peab hoidja arvestama sellega, et koer võib uues keskkonnas käituda hoopis teistmoodi kui enda kodus. Mõni koer võib esimestel tundidel olla rahutu, mõni ei taha kohe süüa, mõni vajab rohkem tähelepanu ja mõni hoopis rohkem omaette olemist. Seega ei ole hoid lihtsalt „koer on minu juures ja mina olen kodus“.
See on vastutus teise inimese lemmiklooma eest.

Lisaks on olulisel kohal ka suhtlemine omanikega

Koerahoidja ja koerajalutaja ei tegele ainult koertega. Me suhtleme väga palju ka koeraomanikega. Uue koeraga tutvumisel tuleb küsida õigeid küsimusi, et saada võimalikult hea ülevaade koera harjumustest, käitumisest ja vajadustest.
Pärast jalutuskäiku või hoidu tuleb omanikule anda tagasisidet – kuidas koeral läks, mida ta tegi, kuidas ta käitus ja kas midagi jäi silma. See on oluline, sest koeraomanik usaldab oma lemmiku meie hoolde. Usaldus ei teki ainult sellest, et koer sai jalutatud või hoitud. Usaldus tekib sellest, et omanik teab, et tema koera märgatakse, kuulatakse ja tema vajadustega arvestatakse.

Miks ma seda kõike räägin?

Sest koerahoidja või koerajalutaja tööd on lihtne vaadata ainult selle ühe tegevuse järgi, mida klient parasjagu näeb.

Levinud on laused: „Ta jalutas ju koeraga ainult ühe tunni.“ „Ta lihtsalt hoidis koera.“

Tegelikult on selle ühe tunni või ühe hoiupäeva taga palju rohkem. Sinna kuulub ettevalmistus, sõitmine, planeerimine, suhtlemine, teadmised, vastutus ja kõige olulisemana – päris elus loom, kelle käitumine ei ole kunagi täielikult etteaimatav.
Koerahoidja ja koerajalutaja töö ei ole liinitöö. Me ei tegele toodetega, mida saab ühelt lindilt võtta ja teisele panna. Me tegeleme koertega. Ja iga koer on isiksus.
Just sellepärast on minu jaoks oluline, et iga koer saaks võimalikult individuaalset lähenemist ning tunneks ennast meie hoole all hästi ja turvaliselt.