Kui palju valikuvabadust koerale anda?

Kas Sa oled kunagi mõelnud sellele, kui palju Sa tegelikult lased enda koeral igapäevaelus ise otsustada?

Koeraomanikud otsustavad koera eest väga paljud asjad- millal õue minnakse, kuhu jalutama minnakse, millal süüakse, kus magatakse ja kellega suheldakse. See on täiesti loomulik, sest koeraomanikud vastutavad oma koera heaolu ja turvalisuse eest.

Aga see ei tähenda, et koer ei võiks mõne asja puhul ise valikuid teha.

Vastupidi- sobivas olukorras valikute andmine võib toetada koera enesekindlust, iseseisvust ja heaolu.

Mida võiks koer ise valida?

Näiteks jalutuskäigu ajal võid talle anda võimaluse valida kahe turvalise suuna vahel. Kui mõlemad variandid sobivad, võid lasta koeral otsustada, kas minna vasakule või paremale.

Samuti võid anda talle võimaluse valida:

• millist maiust soovib;

• millise mänguasjaga ta mängida tahab;

• kus sobivas ja turvalises kohas ta soovib puhata;

• millist lõhna ta jalutuskäigul uurida tahab;

• kas ta soovib mõnes turvalises kohas veidi kauem nuusutada või edasi liikuda.

Need võivad tunduda väga väikesed asjad, kuid koera jaoks tähendab see võimalust oma keskkonnas kaasa rääkida.

Jalutuskäigul ei pea alati kõike koer otsustama.

Siin tuleb mängu tasakaal. Mina pean heaks praktiliseks orientiiriks põhimõtet 70/30- umbes 70% ulatuses ostsutab jalutuskäigu suuna ja korralduse omanik ning umbes 30% ulatuses saab koer teha ise valikuid. See ei ole range reegel ega tähenda, et iga jalutuskäik peab täpselt 70/30 jagunema. Pigem võiks mõte olla selles, et omanik juhib jalutuskäiku, aga koer saab sealjuures ka ise otsuseid teha. Näiteks, kui Sul on vaja jõuda kindlasse kohta, siis Sina otsustad marsruudi. Aga sobivas kohas võid anda koerale võimaluse valida, kumb teed mööda minna.

Valikuvabadus tähendab ka koera kehakeele mõistmist ja õigesti tõlgendamist.

Üks väga oluline osa koerale valikuvabaduse andmisest on tema kehakeele märkamise ja õige tõlgendamisega. Kui Sa näed, et koer ei soovi mõne teise koera või inimesega kontakti, siis ei peaks teda selleks sundima. Koerad ei oska meile öelda: “Ma ei taha praegu selle koeraga suhelda.” Nad annavad meile sellest märku oma kehakeelega.

Seetõttu on omanike ülesanne neid märke märgata ja vajadusel oma koera eest seista. Kui koer tahab eemalduda, siis anna talle võimalus eemalduda. Kui koer ei soovi võõra inimesega kontakti. siis ei pea ta laskma ennast silitada. Koera “ei” peaks olema sama oluline kui inimese “ei”.

Kas koer võib siis kõike ise otsustada?

Ei, valikuvabadus ei tähenda seda, et koer otsustab kõik ise. Koer ei peaks otsustama, kas minna üle ühtliku tee, joosta lahtiselt autoteele, süüa midagi maast või minna olukorda, mis võib talle ohtlik olla. Turvaisuse eest vastutab alati inimene. Meie ülesanne on luua koerale turvalised piirid, mille sees ta saab ise valikuid teha.

Miks valikuvabadus koera jaoks oluline on?

Kui koer saab igapäevaelus väikeste asjade üle ise otsustada, võib see anda talle rohkem kontrolltunnet oma keskkonna üle. Ja mõne koera puhul võib see olla eriti oluline. Näiteks koer, kes on ebakindel või kardab erinevaid olukordi, võib vajada rohkem võimalusi rahulikult valida, kas soovib läheneda või hoopis eemalduda. Mõnikord ei ole lahendus selles, et õpetame koera “kartmatult” olukorda sisse minema. Mõnikord on palju olulisem õpetada koerale, et tal on võimalus valida ja inimene kuulab teda.

Järgmiseks jalutuskäiguks

Järgmisel korral, kui lähed oma koeraga jalutama, mõtle korraks: “Millise otsuse saan täna koera teha lasta?”

Võib-olla lased tal valida kahe turvalise marsruudi vahel. Võib-olla annad talle rohkem aega nuusutamiseks. Võib-olla valid kaks maiust ja lased tal nende vahel ise valida. Või lihtsalt märkad, et ta ei soovi täna ühe teise koeraga kontakti- ja annad talle võimaluse sellest olukorrast eemalduda. Need on väikesed valikud, kuid need õpetavad koerale, et tema kehakeelt märgatakse, tema soove kuulatakse ja tema inimene on tema jaoks olemas.

Koerale valikuvabaduse andmine ei tähenda kontrolli loovutamist. See tähendab, et kasutad oma rolli koeraomanikuna selleks, et anda koerale turvalistes piirides võimaluse kaasa rääkida.